Viisteist aastat Partnerluse hartat

16. jaanuar 2013

Läti president Guntis Ulmanis, USA president Clinton, Eesti president Lennart Meri ja Leedu president Algirdas Brazauskas Valges Majas. (AP foto)

Täna tähistab viieteistkümnendat aastapäeva Partnerluse harta Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel, mida üldiselt teatakse Balti Harta nime all. Balti Hartale kirjutasid 16. jaanuaril 1998 Valges Majas alla nelja asjaomase riigi presidendid ning Harta on tänaseni tähtsaim USA ja Balti riikide suhete aluseks olev poliitiline dokument.

PARTNERLUSE HARTA EESTI VABARIIGI, LÄTI VABARIIGI, LEEDU VABARIIGI JA AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE VAHEL

16. jaanuar 1998

Preambula

Ameerika Ühendriigid, Eesti Vabariik, Läti Vabariik ja Leedu Vabariik, edaspidi partnerid,

olles ühisel arusaamal rahumeelsest ning üha enam integreeritud Euroopast, kus ei esine lahknevusi, kus hinnatakse kõrgelt demokraatiat, õigusriigi reegleid ja vabu turge ning kus austatakse inimõigusi ja kõikide rahvaste põhiõigusi;

hinnates vääriliselt ajaloolist võimalust rajada uus Euroopa, kus iga riik eksisteerib turvaliselt oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning tunnustab transatlantilise kogukonna iga liikme iseseisvust ja territoriaalset puutumatust;

olles mainitud uue Euroopa rajamise nimel otsustanud tugevdada oma vastastikuseid suhteid ning suurendada kõikide riikide julgeolekut Euroopasiseste ja transatlantiliste institutsioonide juurutamise ning laiendamise abil;

pühendudes inimpotentsiaali täiemõõtmelisele edendamisele õiglastes ja erisusi aktsepteerivates ühiskondades, kus pööratakse tähelepanu harmooniliste ning erapooletute suhete soodustamisele mitmesuguste etniliste ja usuliste gruppide esindajate hulgas;

kinnitades ühist huvi arendamaks koostööd ja vastastikkust lugupidamist soosivaid suhteid regiooni kõigi teiste riikidega;

meenutades 1922. aastast pidevalt alalhoitud sõbralikke suhteid Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel;

lisaks meenutades, et Ameerika Ühendriigid ei tunnustanud kunagi Eesti, Läti ja Leedu vägivaldset kaasamist Nõukogude Liitu aastal 1940 ning näevad nimetatud riikide omariiklust pigem katkematuna iseseisvuse kehtestamisest arvatuna, millist poliitikat on Ameerika Ühendriigid viie aastakümne jooksul korduvalt kinnitanud;

tundes rõõmu rikkaliku panuse üle, millise Eesti, Läti ja Leedu immigrandid on teinud Ameerika Ühendriikide mitmerahvuslikku kultuuri, samuti Euroopa pärandi üle, mida tänu panusele, millise Balti riikidest pärit haritlased, kunstnikud ning Hansa-kauplejad on teinud Euroopa arengusse, on võimalus nautida ka Ameerika Ühendriikidel; avaldades tunnustust USA kodanikele, kes aitasid kaasa Eesti, Läti ja Leedu vabastamisele ning taasehitamisele,

kinnitavad kõrgeimal tasemel välja kuulutatud poliitilise kohustusena alljärgnevaid põhimõtteid ja toiminguid, millest nii individuaalselt kui üheskoos juhindutakse käesoleva harta eesmärkide saavutamisel. 

Partnerluspõhimõtted

Ameerika Ühendriigid on reaalselt, sügavalt ning püsivalt huvitatud Eesti, Läti ja Leedu iseseisvusest, suveräänsusest, territoriaalsest puutumatusest ning julgeolekust.

Ameerika Ühendriigid tervitavad Eesti, Läti ja Leedu edu taasvabanemisel ning riikide peres oma õiguspärase koha taastamisel.

Ameerika Ühendriigid suhtuvad austusega ohvritesse ning raskustesse, millised Eesti, Läti ja Leedu elanikel tuli taasiseseisvumiseks ületada. Ameerika Ühendriigid kannustavad nimetatud riike tegema transatlantilise kogukonna täieõiguslike liikmetena jõupingutusi jätkamaks poliitiliste, majanduslike, julgeolekualaste ja sotsiaalsete sidemete laiendamist teiste riikidega.

Partnerid kinnitavad oma pühendumust õigusriigile kui vabade ja demokraatlike riikide transatlantilise kogukonna alustalale ning kõikide õiglaste ühiskondade kohustusele kaitsta ja austada kõikide oma territooriumil elavate indiviidide inimõigusi ja kodanikuvabadusi.

Partnerid rõhutavad jagatud pühendumust Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas sätestatud põhimõtetele ja kohustustele.

Partnerid taaskinnitavad ühist pühendumust Helsingi lõppakti eesmärkidele, põhimõtetele ja sätetele ning järgnevatele Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni dokumentidele, sealhulgas Pariisi hartale ning Lissaboni OSCE tippkohtumisel vastu võetud dokumentidele.

Partnerid järgivad heas usus oma kohustust edendada ning kinni pidada ülamainitud Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) dokumentides ning Inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud inimõiguste standarditest. Oma õigusakte rakendades kaitsevad partnereid selliseid inimõigusi täies ulatuses ja õiglaselt.   

Ameerika Ühendriigid kiidavad heaks meetmed, milliseid Eesti, Läti ja Leedu on võtnud, et edendada Euroopa integratsiooni, luues lähedasi koostöösuhteid nii omavahel kui oma naabritega; samuti kiidavad Ameerika Ühendriigid heaks regionaalse koostöö arendamise nimetatud riikide poolt, osaledes sellistes institutsioonides nagu Balti Assamblee, Balti Ministrite Nõukogu ja Läänemeremaade Nõukogu.

Pidades heanaaberlikke suhted tugitalaks üldisele julgeolekule ja stabiilsusele transatlantilises kogukonnas, taaskinnitavad Eesti, Läti ja Leedu oma veendumust täiustada veelgi nii omavahelisi vastastikuseid suhteid kui suhteid teiste naaberriikidega.

Partnerid tõhustavad jõupingutusi edendamaks asjaomase regiooni julgeolekut, õitsengut ning stabiilsust. Balti riikide fundamentaalsemaks transatlantilistesse ja Euroopasisestesse institutsioonidesse integreerimiseks, samuti julgeoleku- ja riigikaitsealase koostöö edendamisse ning Eesti, Läti ja Leedu majanduse arengusse tehtud pingutuste suunamisel toetuvad partnerid allnimetatud põhimõtetele.

Integratsiooni edendamine

Osana ühisest arusaamast ühtsest ja vabast Euroopast kinnitavad partnerid, et nende jagatud eesmärk on Eesti, Läti ja Leedu täieulatuslik integratsioon Euroopasisestesse ja transatlantilistesse poliitika-, majandus-, julgeoleku- ning riigikaitseinstitutsioonidesse. Euroopas valitseb kõikehõlmav julgeolek vaid siis, kui nii Eestis, Lätis kui Leedus on ohutus tagatud.

Partnerid taaskinnitavad pühendumust Helsingi lõppaktis kehtestatud ning nii Budapesti kui Lissaboni OSCE tippkohtumiste deklaratsioonides ning OSCE poliitilis-militaarseid julgeolekuaspekte puudutavas käitumiskoodeksis sisalduvale põhimõttele, et Euro-Atlandi kogukonna kõikide riikide julgeolek on jagamatu.

Partnerid jagavad veel ka pühendumust keskse tähtsusega põhimõttele, mis on sõnastatud ka nii OSCE käitumiskoodeksis kui selle järgnevates OSCE tippkohtumiste deklaratsioonides, et igal riigil on loomupärane õigus nii individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele kui ka õigus vabalt valida oma julgeoleku tagamise vahendid, sealhulgas liidulepingud.   

Partnerid avaldavad lisaks poolehoidu mitmetele institutsioonidele ja organisatsioonidele, sealhulgas OSCE, Euroopa Liit (EL), Lääne-Euroopa Liit (WEU), Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC), Euroopa Nõukogu (EN), ja Läänemeremaade Nõukogu (LMN), millised täidavad ülitähtsaid ülesandeid saavutamaks partnerite ühist eesmärki – integreeritud, turvalist ning jagamatut Euroopat.

Partnerid usuvad, et olenemata ajaloo või geograafiaga seotud asjaoludest peaksid sellised institutsioonid olema avatud kõikidele Euroopa demokraatlikele riikidele, mis on valmis kandma asjaomaste institutsioonide liikmetele kohaldatavat vastutust ja kohustusi ning suudavad seda teha.

Partnerid tervitavad tugevat ja elujõulist Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, mis soosib demokraatlikke institutsioone, inimõigusi ning põhivabadusi. Partnerid toetavad kindlalt OSCE rolli konflikte ja kriise ennetava, haldava ja lahendava mehhanismina.

Nii Eesti, Läti kui Leedu taaskinnitavad oma eesmärki saada täieõiguslikuks liikmeks kõigis Euroopa ja transatlantilistes institutsioonides, sealhulgas Euroopa Liit ja NATO.

Ameerika Ühendriigid meenutavad oma pikaajalist toetust Euroopa Liidu laienemisele, kinnitades Euroopa Liidu tähtsust uue Euroopa keskse institutsioonina ning nentides, et tugevam, suurem ning väljapoole vaatav Euroopa Liit edendab julgeolekut ja õitsengut kogu Euroopas.

Partnerid usuvad, et NATO laienemine edendab julgeolekut nii Ameerika Ühendriikides, Kanadas kui kõikides Euroopa riikides, sealhulgas neis riikides, mis kohe NATO liikmeteks ei saa või mis ei ole hetkel liikmelisusest huvitatud.   

Ameerika Ühendriigid tervitavad Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi NATO-ga ühinemiseks ning toetavad nimetatud riikide vastavaid jõupingutusi. Ameerika Ühendriigid kinnitavad oma arusaama, et NATO partnerid võivad saada NATO liikmeteks vastavalt sellele, kuidas iga kandidaat tõestab oma võimet ja tahet kanda NATO liikmele kohalduvat vastutust ja kohustusi ning vastavalt sellele, kas NATO otsustab, et asjaomaste riikide kaasamine aitaks kaasa Euroopa stabiilsusele ja alliansi strateegilistele huvidele.

Ameerika Ühendriigid taaskinnitavad arusaama, et NATO laienemine on kestev protsess. Ameerika Ühendriigid tervitavad tulevasi laienemisvoore ning on veendunud, et NATO uks ei ole üksnes alati avatud uutele liikmetele, vaid et esimesed NATO-ga liituma kutsutud riigid ei jää viimasteks. Riikidel, mis ei ole NATO liikmed, puudub alliansi otsuste suhtes vetoõigus. Ameerika Ühendriigid märgivad, et allianss on valmis kõikides võimaliku NATO-ga liitumisega seotud küsimustes kandidaatriike süvendatult konsulteerima.

Partnerid tervitavad Madridi tippkohtumise tulemusi. Partnerid toetavad alliansi lubadust rakendada lahtiste uste poliitikat ning tervitavad alliansi tunnustust Balti riikidele kui NATO kandidaatriikidele. Eesti, Läti ja Leedu tõotavad süvendada oma lähedasi suhteid alliansiga Euro-Atlandi partnerluse nõukogu ja süvendatud dialoogiprotsessi abil, samuti läbi „Partnerlus rahu nimel” programmi.

Partnerid rõhutavad huvi Venemaa demokraatliku ja stabiilse arengu osas ning toetavad tugevdatud NATO-Venemaa suhteid kui alustala arusaamale uuest ja rahumeelsest Euroopast. Partnerid tervitavad nii NATO-Vene alusakti kui NATO-Ukraina Harta sõlmimist, millised mõlemad tõhustavad Euroopa julgeolekut.

Julgeolekualane koostöö

Partnerid konsulteerivad nii omavahel kui muude riikidega juhul, kui mõni partner tunneb, et asjaomase riigi territoriaalset puutumatust, iseseisvust või julgeolekut ähvardatakse või need on ohus. Nimetatud nõudpidamisteks kasutavad partnerid kahepoolseid ja mitmepoolseid mehhanisme.

Ameerika Ühendriigid tervitavad ning hindavad kõrgelt panust, millise Eesti, Läti ja Leedu on juba teinud Euroopa julgeolekusse, taastades oma iseseisvuse rahumeelselt ning osaledes aktiivselt „Partnerlus rahu nimel” programmis. Ameerika Ühendriigid tervitavad ka nimetatud riikide panust IFOR ja SFOR rahuvalvejõududesse ning muudesse rahvusvahelistesse rahuvalvemissioonidesse.

Toetudes juba olemasolevale koostööle asjaomaste riikide kaitse- ja relvajõududega seotud küsimustega tegelevate ministeeriumide vahel, toetavad Ameerika Ühendriigid Eesti, Läti ja Leedu jõupingutusi tagamaks oma riigile õigustatud julgeolekuvahendid, sealhulgas kohaste ja omavaheliseks koostööks valmis sõjaväejõudude väljatöötamine.

Partnerid tervitavad Balti julgeolekuabi (BALTSEA) kui Eesti, Läti ja Leedu kaitsejõududele antava julgeolekuabi rahvusvahelise koordineerimise tõhusa organisatsiooni rajamist.

Partnerid teevad edasist koostööd, arendades ja laiendades riigikaitsealaseid algatusi nagu Balti pataljon (BaltBat), Balti mereväeeskaader (Baltron) ning Balti õhuseire- ja infosüsteem (BaltNet), millised on käegakatsutavad näited Eesti, Läti ja Leedu ning transatlantilise kogukonna ühist julgeolekut tõhustavast praktilisest koostööst.

Partnerid kavatsevad vastastikku kasulikku sõjaväelist koostööd jätkata ning korraldavad juba olemasolevas kaitsealaste ja sõjaväeliste suhete kahepoolses töörühmas regulaarseid konsultatsioone.

Majandusalane koostöö

Partnerid kinnitavad pühendumust vaba turu mehhanismidele, mis kujutavad endast parimat viisi rahva materiaalsete vajaduste rahuldamiseks.

Ameerika Ühendriigid avaldavad kiitust Balti partneritele märkimisväärse edasimineku eest, mis on saavutatud majandusreformide elluviimisel ja arendamisel ning üleminekul vabakaubanduse põhimõttel toimivale majandusele.   

Eesti, Läti ja Leedu rõhutavad oma kavatsust süvendada inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumise põhimõttel põhinevat majanduslikku integratsiooni Euroopa sisese majanduse ning globaalmajandusega.

Eesti, Läti ja Leedu rõhutavad oma kavatsust jätkata turule orienteeritud majandusreformidega ning otsusekindlust saavutamaks täieulatuslik integratsioon ülemaailmsete majandusorganisatsioonidega nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), luues samas eeldused sujuvaks Euroopa Liiduga liitumiseks.

Arvestades nimetatud eesmärki, tegutsevad Ameerika Ühendriigid selle nimel, et sobivatel ärialastel tingimustel hõlbustada Eesti, Läti ja Leedu integratsiooni rahvusvaheliste majandusorganisatsioonidega, eriti WTO-ga ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

Partnerid töötavad individuaalselt ja üheskoos loomaks oma riigis rahvusvahelisi investeeringuid soosivad õiguslikud kui finantstingimused. Eesti, Läti ja Leedu tervitavad USA investeeringuid oma majandusse.

Partnerid püüdlevad jätkuvalt vastastikku kasutoovate majandussuhete poole, toetudes võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetele loomaks nimetatud koostööks tarvilikke tingimusi.

Partnerid viivad sisse regulaarsed konsultatsioonid, edendamaks koostööd ning võimaldamaks regulaarselt hinnata arengut majanduses, kaubanduses, investeeringutes ning nimetatutega seotud aladel. Mainitud konsultatsioone juhatatakse asjakohaselt kõrgel tasemel.

Tõdedes, et rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega võitlemine nõuab mitmepoolseid jõupingutusi, nõustuvad partnerid võitluses nimetatud maailmamajandust ja poliitilist stabiilsust ohustava nähtusega tegema igakülgset koostööd. Eesti, Läti ja Leedu lubavad jätkuvalt edendada nimetatud alal kaalukat seadusandlust ning tõhustada sellise seadusandluse kohaldamist ausa ja hästitoimiva kohtukorralduse tugevdamise teel.

USA-Balti suhted

Toetudes ühistele sõprus- ja koostöösuhetele, taaskinnitavad partnerid kõikides nimetatud koostöösfäärides vankumatult pühendumust rikkalikule ja dünaamilisele Balti-Ameerika partnerlusele 21sel sajandil.

Partnerid näevad partnerlust poliitilistes, majanduslikes, riigikaitsealastes ja kultuurilistes küsimustes, samuti turvalisuse ning keskkonnaga seotud valdkondades kui panust lähedasematesse suhetesse asjaomaste riikide elanike vahel ning kui nähtust, mis soodustab Eesti, Läti ja Leedu täieulatuslikku integratsiooni nii Euroopasisestesse kui transatlantilistesse struktuuridesse.

Et nimetatud sidemeid veelgi tugevdada, asutavad partnerid ühiste jõupingutuste hindamiseks asjakohaselt kõrgel tasemel juhitud Partnerluskomisjoni. Nimetatud komisjon tuleb kokku kord aastas või vastavalt vajadusele, et hinnata partnerlust, anda hinnang kahepoolsete majandusalaste, sõjaväeliste ning muude konsultatsioonide tulemustele ning analüüsida teostatut käesoleva harta eesmärkide saavutamisel.   

Et nii Euroopasisese kui transatlantilise julgeolekukeskkonna muutustega edukamalt kaasas käia, kohustuvad allakirjutanud partnerid kõrgeimal tasemel regulaarselt käesolevat kokkulepet läbi vaatama.

AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE NIMEL:

EESTI VABARIIGI NIMEL:

LÄTI VABARIIGI NIMEL:

LEEDU VABARIIGI NIMEL:

Washington D.C. 16. jaanuar, 1998